Grillima!

Grillimine on toitev, arendav ja lõbus seltskondlik tegevus, mis liidab inimesi. Rahvalik grillisport ehk grillimisvõistlused on osalemiseks jõukohased kõigile. Just seepärast on grillimine sobilik tegevus erinevate sündmuste täiendamiseks nende osana või täiesti iseseisva sündmusena. Grillime aastaringselt ja iga ilmaga!

Eesti Grilliliit hoiatab: Grillimine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust!

Omavalitsusele (avaliku rahvaürituse formaat)

Eesti Grilliliit korraldab juba 2008. aastast koostöös omavalitsustega teemavõistlusi ja igas maakonnas maakondlikku võistlussarja Eesti meistrivõistlused grillimises - Grillfest. Võistlustel osalemine ja sissepääs on tasuta. Võistkonnad kutsub osalema omavalitsus koostöös Eesti Grilliliiduga, võistlustöid hindavad Eesti Grilliliidu liikmetest igal kevadel koolituse läbinud grillikohtunikud. Eesti Grilliliit viib päeva läbi ja korraldab grilliõpetliku sisuga Eesti Rahva Grillikooli. Maitsvast grillipäevast saavad osa kõik, kaubandustegevuse ja kultuuriprogrammi korraldab omavalitsus. Täpne ajakava luuakse koostöös ja vastavalt omavalitsuse vajadusele ja nägemusele: võistluse näidisajakava (klikka)

Eesti Grilliliidu avalike võistluste kalender: www.grillimess.ee/grillisündmused 
Eesti Grilliliidu võistluste sümboolika: www.grilliliit.ee/sümboolika 

Ettevõttele (korporatiivürituse formaat)

Eesti Grilliliit loob ja viib läbi grillivõistluse, millega saab sisustada kasvõi terve päeva. Osalejate arvul ei ole piirangut - nii võib moodustavate võistkondadena osaleda 50, aga soovi korral ka 500 inimest. Võistluse ajakava osana pakume huvllistele Eesti Rahva Grillikooli, grillikohtunike koolitust ja soovi korral eraldi atraktsioonina Eesti Rahva Vorstikooli, mille käigus õpetatakse vorsti maitsestama, toppima ja grillima. Võistkonnad kutsub ja moodustab ettevõte, võistlustöid hindavad Eesti Grilliliidu poolt kohpeal koolitatavad ettevõtte poolt nimetatavad kohtunikud. Täpne ajakava, võistluse nimi ja reeglid luuakse koostöös vastavalt ettevõtte vajadusele ja nägemusele: võistluse näidisajakava (klikka)

Eesti Grilliliidu avalike võistluste kalender: www.grillimess.ee/grillisündmused  

Kontakt

Auris Rätsep
Eesti Grilliliidu juhatuse liige
grillima@grilliliit.ee, 5043000
Eesti Grilliliidu võistluskalender: www.grillimess.ee/grillisündmused 

Grillispordi pildigalerii, valik pilte 2008-2017 (klikka pildil või siin)

Laste mv grillimises 2017 - liigus-9445.jpg

Telesaade "Eesti meistrivõistlused grillimises - Grillfest" (Toodetud 2010, pildisuhe 4:3, vaatamiseks klikka pildil või siin)

gfsaadepäis.jpg

Grillfesti telesaated: www.grillfest.tv 

Eesti Rahwa Vorstikool

koit kuusk galerii

OÜ Vorstikunn teenused:

  • Vorstialane koolitus ettevõtetele ja eraisikutele
  • Käsitöövorstide valmistamine ja müük
  • Grillikoolitus ja catering
  • Käsitööna valmistatud grillide ja BBQ ahjude tootmine ja müük

Koit “Vorstikunn” Kuusk on Eesti Grilliliidu liige: www.grilliliit.ee 

Saavutused ja auhinnad võistlustelt

Eesti Grilliliidu tunnustus: Eesti Grilliliidu Aastaauhinnad 2015 - Aasta grilliedendaja

Videod

vorstikool video
grillvorst suitsupeekoniga video
jouluvorstitegu video

grillivad mungad video
fantaasiavooru esitlus grillfest 2014 video
 

 

Kontakt: 5648 6462, koit@grilliliit.ee, www.vorstikool.ee 

Eesti Rahwa Vorstikool sümboolika: Eesti Rahwa Vorstikool (PDF) | Eesti Rahwa Vorstikool - www.vorstikool.ee (PDF)

Eesti Grilliliidu sümboolika: www.grilliliit.ee/sümboolika 

Süütamine

Sütekamin

webber sutekamin

Sütekaminas asetsevad söed kõrges metallsilindris, mis on läiteotsast eraldatud augustatud alusega. Tule kuumus suundub kamina silindrisse ja ajab söed hõõguma. Topi silindri põhja paberit ja aseta kamin restile. Täida silindri ülemine osa 40-60 söetükiga ja süüta paber. 5-10 minutiga hakkavad söed hõõguma. Kui kõik söed on punased, tõmba kätte pajakinnas, tõsta kamin puust sanga abil üles ja raputa söed ettevaatlikult restile. Nende laialiajamiseks kasuta tuletange. Oledki valmis küpsetama.

Süütevedelik

suutevedelik

Grillsöe kiiremaks süütamiseks võib kasutada spetsiaalset süütevedelikku. Pidage aga meeles, et süütevedelik peab enne toidu küpsetamist olema täielikult ära põlenud. Vastasel juhul jääb toidule äärmiselt ebameeldiv lõhn ja maitse. Sooja ja kuiva ilmaga saab söed küllaltki hõlpsasti põlema ka pilbaste abil.

Laotage grilli põhja foolium, mis peegeldab kuumust ning hõlbustab grilliaparaadi puhastamist. Puistake söed kõigepealt 2 cm paksuse kihina tulerestile, seejärel tõmmake keskele kuhja. Kallake sütele ca 3 supilusikatäit ehk üks suur sortsakas süütevedelikku ja laske minut-kaks imenduda. Süüdake tuli soovitavalt pika kaminatikuga ja laske ca 15 minutit põleda, seejärel rehitsege söed ühtlaselt laiali. Alustage grillimist alles siis kui söed on kattunud õhukese halli tuhakihiga.

Ajaleheribad ja oksad

suutamine tikuga

Keera ajaleheribad rulli ja otstest vinti. Aseta paberirullid restile ja nendele kuivad oksad või pilpad. Okstele tõsta väikese kuhjana söed, jättes nende vahele õhuruumi. Süüta paber ja lisa tule kasvades süsi juurde.

Süütekuubikud (ka spetsiaalsed pastad)

suutekuubikud

Tõsta söed restile püramiidi – soovitavalt kasuta selleks kummikindaid. Murra üks või mõned süütekuubikutest pooleks ja aseta süte vahele. Süüta kuubikud eemal seistes pika tiku abil. Veidi aega põlevad need väga ägedalt, süüdates ka söed.

Elektrisüütaja

elektrisuutaja

Lülita süütaja sisse ja kuhja söed süütaja resti peale väikesesse kuhja. 1-2 minuti jooksul kuumeneb süütaja hõõguvpunaseks ja söed süttivad. Lülita süütaja välja ja pane ohutusse kohta jahtuma.

Gaasisüütaja

gaasisuutaja

OLULINE TEADA!

Kõige puhtama maitseelamuse annab süütamine ilma süütevedelikuta. Kasutage väikesi puupilpaid, toiduõli või paberit.

Mingil juhul ei tohi süütevedelikku lisada söögitegemise ajal – see rikub põhjalikult toidu maitse. Kui tekib vajadus süütevedelikku lisada, on selleks mõistlikum kasutada toiduõli.

Ärge kasutage süütamiseks bensiini, petrooleumi või muidu ohtlikult plahvatavaid aineid, need rikuvad toidu maitse ja on ka tervisele kahjulikud.

Grillid ja BBQ-ahjud

Grillid

Grilliaparaadid erinevad üksteisest suuruse, materjali, kasutusviisi ja põletusaine poolest. Õige valiku tegemiseks peaksite kõigepealt panema paika oma nõudmised ja vajadused. Otsustage, kas tulevane aparaat hakkab teenima ainult oma peret või kavatsete hakata külalisi võõrustama. Kui grillresti läbimõõt on vähemalt 50 cm, ei peaks te jänni jääma ka suurema seltskonna puhul. Määrav on seegi, kas kavatsete aparaati kasutada vaid koduaias või soovite seda transportida näiteks suvilasse või piknikupaigale. Õigesti valitud grilliga saab grillida aastaringselt kohast ja ruumist sõltumata.

Mõned kriteeriumid valiku hõlbustamiseks:

  • Väljasõidule või matkale sobivad eriti hästi ühekordse kasutusega grillkarbid, aga ka kokkupandavad grillid, mida leidub nii söe- kui gaasiküttega.
  • Koduaeda sobib lahtine või kuppelgrill. Kui küpsetate peamiselt liha, valige kindlasti viimane. See võimaldab ka barbecue'ga sarnaneva tehnika kasutamist.
  • Kui valite lahtise grilli, peaks sellel kindlasti olema reguleeritava kõrgusega grillrest, et saaks küpsetada erineva küpsemisajaga toiduaineid.
  • Väga vajalik lisa lahtise grilli puhul on tuulekaitse. See hoiab ära kuuma tuha laialilendamise ning tagab ka tuulise ilmaga kuumuse tõusmise otse üles, küpseva toiduaine suunas.
  • Sangad ja rattad on iga grilli puhul head lisandid. Need võimaldavad aparaati ümber paigutada isegi siis, kui söed on juba küpsetusvalmis.
  • Maas asetseva aparaadi puhul jälgige, et see oleks piisavalt kõrgete jalgadega. Pidev küürutamine muudab alguses nii toreda tegevuse õige pea kurnavaks.
  • Kuppelgrilli kaas kiirendab pikemat küpsetusaega vajavate toiduainete valmimist ning vähendab süte kulu. Vajadusel võib ta toimida ka tuulekaitsena.
  • Grillida on võimalik ka kaminas hõõguvate süte kohal.

Elektrigrill

grilliaparaadid elektrigrill

Elektrigrillid sobivad kiireks grillimiseks nii ruumis kui ka vabas õhus. Röstimisrestiga elektrigrillil püüab tilkuva rasva kinni veevann. Kontaktplaadiga elektrigrillil valmib liha analoogselt grillpannil praadimisega.

Elektrigrille on saadaval nii jalgadel seisvana kui laua peal kasutatavatena ja nendega võib kodus grillida aastaringi.

Gaasigrill

grilliaparaadid gaasigrill

Gaasigrilli populaarsus kasvab pidevalt nii Eestis kui ka mujal maailmas, sh. ka grillimse kodumaal Ameerikas. Restid lähevad silmapilkselt kuumaks, kuumust saab nuppude abil lihtsalt reguleerida ja grillimisega võib alustada kohe. Enamasti on gaasigrillid varustatud kaanega, seega saab nendega ka praadida, küpsetada ja aurutada. On gaasigrille, mille külge on ehitatud keetmiskoht ja tööpind, kus saab valmistada lisandeid ja kastmeid. Osadel gaasigrillidel on lisaks grillimisrestile ka malmplaat.

Laavakividega gaasigrill on üks parimatest, kuna laavakivid hõõguvad ja ei teki intensiivset leeki. Kivi tõmbab kuumuse endasse ja jaotab selle ühtlaselt. Laavakive võiks kord aastas vahetada või siis aeg-ajalt läbi keeta ca iga 10-nda grillimise järel, sest grillimise ajal tilgub rasv kividele ja kivid kipuvad põlema. Samas on nii kergem ahju puhastada, sest rasv jääb kivide külge ja ei määri ahju. Gaasigrillide puhul on miinuseks puusuitsu lõhna puudumine, plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus.

Puusöegrill

 

grilliaparaadid puusoegrill

Puusöegrilli puhul on tegemist armastatuima, kuid rohkem aega nõudva grillimismeetodiga. Plussideks on süte kohal grillitud toidu asendamatu aroom ja maitse. Tähtis on, et grillrest oleks reguleeritava kõrgusega – see võimaldab grillida õrnemat liha madalamal ja sitkemat kõrgemal kuumusel. Samuti saab nii edukamalt liha nö. ehmatada ja järelküpsetada.

Puusöegrill: Grillkarp

grilliaparaadid grillkarp

Ühekordselt kasutatavad väikesed grillkarbid on mugavad piknikuks. Karp koosneb paksust grillrestiga kaetud fooliumvannist, kuhu on paigutatud söed.

Puusöegrill: Kohvergrill

grilliaparaadid kohvergrill

Kokkupandavat kohvergrilli on samuti mugav piknikule kaasa võtta.Kohvergrillid vajavad vähem puhastamist ja ei määri (autot). Kindlasti peab laskma kohvril peale kasutamist korralikult maha jahtuda.

Puusöegrill: Kaanega kaetud ja kuppelgrillid

grilliaparaadid kuppelgrill

On olemas erineva suurusega pealt kaanega kaetud grille, millest osadele on külge ehitatud ka grilli kõrval asuv tööpind. Laialt on levinud praktilised ja käepärased kuppelgrillid, rahvakeeles ufo-d, millel on ümar kuplikujuline kaas. Suletud kaanega grillides on toidu valmimisaeg lühem ja söearoom tuleb tugevamalt esile. Neil on ka õhuavad, millega saab kuumust reguleerida. Suletud kaas muudab grilli väikeseks ahjuks.

Puusöegrill: Lahtised ehk katteta grillid

grilliaparaadid kaanetagrill

Lahtise, ilma katteta grilli puhul võiks olla ümber grillresti madal terasplekist sein, et sädemed ei lenduks ja et kuumus jaotuks ühtlaselt. Lisaks saab sellele asetada grillvardaid. Lahtisi grille on kehv kasutada tuulise ilmaga, kuna puudub kaas. Kui kuppelgrilli puhul tekkiva leegi summutamiseks piisab kaane peale asetamisest, siis lahtise grilli puhul tuleb kasutada veepudelit, õlut vms.

Puusöegrill: Paikne grillahi

grilliaparaadid paiknegrill

Tulekindlatest telliskividest saab ehitada paikse grillahju, mis ühtlasi teeb ka koduaia ilusamaks.Lõkkeplatsil toimuval piknikul saab valmistada grilli ka suurematest maakividest ja tükikesest traatvõrgust. Vardas grillimine on sel juhul lihtsam, kuna ei ole vaja otsida restiks sobivat traatresti.

Puusöegrill: Kamin

grilliaparaadid kamin

Grillahjuna saab üsna edukalt kasutada ka kaminat. Hea, kui kaminal on ees sepistatud rest vms, millele on mugav grillvardaid toetada. Kui kaminal resti eest ei ole, siis on võimalik kamina sisse enne tuletegemist paigutada paar tellist, millele saab omakorda lihtsasti grillresti või vardad toetada.


BBQ ahjud

bbq ahi

Tänapäeval peetakse nii grillimise kui ka barbecue kodumaaks Ameerikat. Seal kannab igasugune kodune grillipidu nime barbeque, lühendatult BBQ või lihtsalt Q. Sama nimetuse all tuntakse ka üha populaarsemaks muutuvat küpsetusviisi spetsiaalses BBQ-ahjus. Barbecue kogub populaarsust ka eestlaste hulgas ja paljudes koduaedades on barbecue juba niisama loomulik tegevus kui grilliminegi.

Õiget BBQ-d tehakse spetsiaalses BBQ-ahjus. BBQ-ahjusid on mitmetes mõõtmetes – ülisuurtest kuhu mahub loom korraga sisse kuni miniatuurseteni sh. ka kokkupandavaid.

BBQ-ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle. Küptsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt. toiduainete jaoks.

Osadel BBQ-ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn. wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste ja liha, valmistada wokrooga või kuumutada mop-kastmeid.

Enamus BBQ-ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt.

BBQ-ahju köetakse kuivade puudega, soovitatavalt kooritud lepapuuga. Kuumust annab leek, mitte süsi.

Osadel BBQ-ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, üritde, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu.

BBQ-ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ca 100 kraadi).

Küpsetamise ajal pintseldatakse liha/kala spetsiaalselt selleks valmistatud kastmega (mopiga), mis annab lihale maitset ega lase sel ahjus kuivada.

BBQ-liha ei saa pruuni pealispinda nagu grillides, kuid on see-eest mahlane, mõnusa suitsumaitse- ja lõhnaga.

BBQ-ahjus küpsetatud liha kvaliteedinäitajateks on maitse, pehmus/küpsus, välimus ja suitsuring (st. liha ristlõikel näha olev nn. suitsuääris).

BBQ ahju soetamiseks vaata ringi Grillipoes »

Tarvikud

Lihatangid

grillitangidPõhitöövahendiks grillimisel on pikavarrelised lihatangid, millega on mugav tegutseda. Tangide käepidemed võiksid olla puidust. Ärge kasutrage kahvleid või muid torkeriistu mis jätavad lihasse augud, kust maitsev lihamahl välja voolab. Pealegi libiseb toit torkeriista otsast kergesti maha.

Pintsel

grillipintselPikavarreline pintsel on vajalik selleks, et grillresti eelnevalt õliga määrida ja muidugi ka toitu üle pintseldada. Pintsli harjased peavad olema naturaalsest materjalist, et need kuumuses üles ei sulaks.

Vardad

grillivardadVardaroogade jaoks võiks varuda kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase toiduainetel pöörelda. Väga mugavad ja odavad on ühekordse kasutusega puu- või bambusvardad, mida võib pöörlemise vältimiseks pista toiduainesse väikese vahega kaks tükki. Et need küpsetades ei süttiks ega söestuks, tuleb neid eelnevalt paar tundi külmas vees leotada.

Rest

liharestKäepidemetega paarisrest ehk halster on mugav vahend väikeste või väga õrna lihaga kalade ning vorstide küpsetamiseks. Raamatuna lahtikäiv traatrest hoiab toiduained kindlalt paigal ning muudab teise külje pööramise vaevatuks.

Kindad

grillikindadAhjukinnaste materjal olgu tugev ja looduslik, eelistatavalt villane. Kunstkiust kindad võivad sädemest põlema minna. NB! Kindad olgu kindlasti pika käsivarreosaga.

Põll

grillipollPõll kaitseb grillija rõivaid rasvapritsmete ja sädemete eest. Materjaliks on parim tihe puuvillane kangas, kindlasti peaks põll olema ülaosaga.

Lõikelaud

loikelaudLõikelaud olgu täispuidust ning eelistatavalt paks ja raske. Kui grillite kana, varuge selle jaoks eraldi lõikelaud (ohtlik salmonellabakter!).

Nuga

nugade komplektNoad olgu hästi teravad ja tingimata kasutajale käepärased. Liha ja köögivilja jaoks võiksid olla eraldi noad, eriti oluline on eraldi nuga kana puhul.

Veepudel

pihustuga veepudelPihustiga suur veepudel on lahtise grilli omanikule vajalik tule ajutiseks summutamiseks, et vähendada kuumust. Samuti on see vahend hädavajalik ootamatult süttinud leekide kiireks kustutamiseks.

Töötasapind

tootasapindTöövahendite käepäraseks paigutamiseks vajab grillija otse enda kõrvale küllaldaselt suurt abipinda. Ideaalvariandis võiks see mahutada ka valmistoidu ning kõik vajaliku selle serveerimiseks. Abipind olgu grillaparaadiga ühel kõrgusel.

MUU VAJALIK

  • Küllaldane tagavara kuiva grillsütt (puid või gaasi). Vaata: Puud+söed+gaas.
  • Pikad kaminatikud.
  • Süütevedelik või muud vahendid süütamiseks. Vaata: Süütamine.
  • Pika varrega söetangid ja soovitatavalt ka söereha.
  • Foolium toiduainete pakkimiseks ja paar rulli köögipaberit.

Söed + puud + gaas

Looduslikku kütteainet kasutavate grillide omanikel on valida kaks võimalust – kas söed või siis tavalised põletuspuud. Planeeritud grillipeo jaoks varuge kütet alati piisavalt, see olgu hea kvaliteediga ja kiire süttimise huvides kuivas ruumis hoitud.

Söed ja grillbrikett

grillsusi

Valmispõletatud grillsöe ostmisel teadke, et parimaks peetakse ühtlast segu umbes tikutoosi mõõtu tükkidest. Ebaühtlased, väga suuri tükke sisaldavad segud põlevad tüütult kaua, kusjuures väiksemad tükid jõuavad vahepeal juba lõpuni põleda ja kustuda. Grillsüsi olgu kindlasti valmistatud lehtpuidust, sest okaspuusüsi praksub ja pillub sädemeid.

Tavaliselt kulub ca 20 minutit süütamisest, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leeki enam ei oleks.

Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tuhakiht, on söed grillimiseks valmis.

Grillsüte õige kuumuse tuvastamiseks hoidke kätt ca 10 cm kõrgusel sütest (st. resti kohal) 3-4 sekundit. Kui käel hakkab väga kuum ja te seda kauem süte kohal hoida ei suuda, on kuumus grilimiseks paras.

Valmis söed ajage ahjuroobiga ühtlaselt segamini, et need saaksid igast küljest piisavalt hapnikku.

Grilli võiks jagada mõtteliselt pooleks – üks osa kuumem, teine jahedam. Nii saate edukamalt grillida erineva küpsusastmega tooteid ja teha järelküpsemist.

Grillbriketi puhul on süütamine lihtsam, sest brikett on pakitud spetsiaalsesse pakendisse, mis süüdatakse põlema. Grillbriketi pakid on üldjuhul väiksemad kui grillsöe pakid, kuid tasub silmas pidada, et grillbrikett põleb grillsöest kauem ja seega on kulu väiksem.

Grillsöe tootjad

Ootame infot grillsöe tootjate ja maaletoojate kohta aadressile info@grillfest.ee

Puud

biohalg

Kuna grillimiseks on vajalik võimalikult ühtlane kuumus, siis nõuab puutuli pidevat jälgimist. Sobilik puit peab põlema aeglaselt ja ühtlaselt ning eritama meeldivat lõhna, suits ja sädemed pole soovitavad. Nendele kriteeriumitele vastavad kask, tamm, õuna- ja kirsipuu (üldiselt kõik eestis kasvavad viljapuud) ja samuti paju. Juhul kui liha või kala suitsutatakse, siis sobib kasutamiseks ka kask, kuid seda peale koore maha koorimist, vastasel juhul eritub koore põlemisel must suits mis liha või kala ära tahmab. Suitsu ja maitse andmiseks sobib nii grillimise kui ka suitsetamise protsessi käigus lisada sütele või puudele vaarikaoksi ja nõgeseid, mis annavad omakorda intensiivset suitsu, maitset ja nõgese puhul ka kuldse värvuse.

Grillimistule tegemiseks sobib hästi lepapuit kuna see on Eestis ka hõlpsasti kättesaadav. Okaspuud grillimiseks ei sobi, kuna need jätavad lihale kibeda tõrvase kõrvalmaitse ja pilluvad sädemeid. Mitte mingil juhul ei tohi tulle visata männi- või kuusekäbisid – see tekitab tervistkahjustavat suitsu, mis tungib ka grillitavasse toitu. Samuti ei tohi tulle visata suitsukonisid ja muid mittesöödavaid asju.

Tootja

Powener OÜ
Koduleht: www.biohalg.ee 

Ootame infot grillipuude tootjate ja maaletoojate kohta aadressile info@grillfest.ee

Gaas

gaas

Vedelgaas on kasutusel peaaegu kõigis eluvaldkondades, me kasutame gaasiseadmeid või vedelgaasiseadmete pakutavaid hüvesid igapäevaselt teadvustamata endile vedelgaasi olulisust energiaallikana.

Mugava grillimise tarvis on vaja leida kauplustest gaasigrilli seade ning gaasi müügipunktidest ostes lisada kas 5- või 11 kg grillgaasi (toidugaasi) balloon. Uued 11- ja 5 kg-sed gaasiballoonid on varustatud kiire click-on ühendussüsteemiga, mida on mugav kasutada. Balloonid sobivad ideaalselt kaasavõtmiseks matkale, piknikule, aiapeole, jahisõidule, autosuvilasse ning koduse gaasipliidi käitamiseks. Click — ja alusta grillimist!

Gaasigrilli puhul võiks arvestada seda, et gaasi kogust balloonis on raske tuvastada ja et pidu katki ei jääks, oleks hea alati üks viiekilone balloon tagavaraks hoida.

Tarbijate köögid ja ka tarbimisharjumused on erinevad ja seepärast pakutakse müügipunktides erinevas taaras vedelgaasi, et igaüks leiaks valikust kaalult ja gabariitidelt enda vajadusteks sobiva ballooni.

Müügipunktid

www.reolagaas.ee
www.aga.ee
www.propaan.ee 

Köökides kehtivad karmid hügieeninõuded ja nõutavat puhtust aitavad hoida ka vedelgaasiseadmed, sest vedelgaas põleb puhtalt, ei erita tahma ja mürgiseid lendaineid.

Majapidamistes kasutatavate seadmete ohutus on iseenesestmõistetav. Käsitledes vedelgaasiballoone ja gaasiseadmeid nõuetekohaselt on õnnetuste tekkimise võimalus minimaalne.

 

Mõisted selgeks!

Kui tead mõnda terminit või sõna mille seletus peaks siin lehel olema, siis saada see meile aadressile info@grillfest.ee.

Ahjus küpsetamine

Toiduvalmistamisviis, mis toimub kuuma ja kuiva õhu toimel. Sageli lisatakse praele vedelikku mahlasuse andmiseks või pannakse ahju veekauss, et tekitada lisaniiskust. Küpsetatakse nii malmpajas, küpsetuskotis, praepannil, ahjuplaadil kui ka savipotis.

Aurutamine

Hiinast pärinev populaarne toiduvalmistamise meetod mida seal on aastasadu kasutatud riisi valmistamiseks. Tegemist on äärmiselt tervisliku toiduvalmistusviisiga, mille käigus säilitavad toiduained oma maitse ja värvi. Samuti jäävad alles kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalained.

Barbecue (BBQ)

Toidu (enamasti liha) aeglane küpsetamine spetsiaalses veevanniga varustatud ahjus, suhteliselt madalal temperatuuril (~100 °C) suitsuses ja niiskes keskkonnas. BBQ-liha omandab kergelt suitsuse maitse ning on tänu aeglasele valmimisele mahlasem kui grill-liha.

Broiling

Grillimise meetod, mille puhul kuumus tuleb ülevalt. Näiteks kaubanduskeskuste suurtes ahjudes, kus küpsetatakse searibi ja terveid broilereid.

Dekoorimine

Selliseks tegevuseks nimetatakse dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muuta maitset ja välimust isuäratavamaks. Dekoorkihiks kasutatakse värviliste maitseainete segusid.

Friteerimine

Toiduainete küpsetamine rasvavannis 180-200°C juures (toiduõlis). Friteerida saab wokpannil, potis ja spetsiaalses friteerimisnõus. On oluline, et toiduained küpseksid kuumas toiduõlis ühtlaselt ja jääksid mõnusalt krõbedad. Liha võib friteerida ka paneerituna. Eriti populaarsed on sellisel viisil valmistatud broileritiivad ja poolkoivad ning pelmeenid.

Glasuur

Kaste, millega kaetakse liha küpsetamise viimastel minutitel ja/või serveerimisel ilusama pinnaläike ning parema maitse saamiseks.

Grillimine

Küpsetamine hõõguvate süte kuumuses, st. soojuskiirguse mõjul. Grillides tekib lihale ilus pruunistus. Kuumus on väga kõrge, seetõttu tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroomi ja välimuse säilitamisele. Tavaliselt grillitakse vabas õhus hõõguvate süte kohal restil või vardas, kuid on olemas ka grillahjusid, mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus.

Grillõlid

Mõeldud liha niisutamiseks grillimise ajal ja lisamaitse andmiseks. Annavad lihale ilusa pinna ning hõrgu maitse, ei lase kuivada ega grillresti külge kinni kõrbeda. Sobivad ka marinaadide valmistamiseks ja toiduõli asenduseks. Grillõli võiks lihale määrida mõned minutid enne küpsema panekut. Samuti saab nii anda lihale „kogumaitsestuse" – selleks tuleb pintseldada liha grillõliga ka grillimise ajal ning kanda küpsemise lõppjärgus peale glasuur. Eriti hästi sobib grillõli kuivalt maitsestatud lihade puhul.

Hautamine

Ahjus või pliidil tasasel tulel (~100°C) kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru.

Kebab

Türgi ja Taga-Kaukaasia riikide rahvusroog marineeritud lambalihast, sibulast ja muudest lisanditest. Lamba- või veise hakklihast saab valmistada ka hakk-kebabi (vardasse vormituna või kotletina).

Keetmine

Toidu valmistamine ohtras keevas vedelikus (~100°C).

Kuivatamine

Üks lihavalmistusviise. Kuivatamise eesmärgiks on pikendada säilivusaega, mis saavutatakse lihast vedeliku eraldamisega. Kuivatatud liha on veevaba ja kokku tõmbunud. Tavaliselt maitsestatakse seda soola ja vürtsidega.

Kupatamine

Lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denatureerimiseks või veesiduvuse vähendamiseks. Näiteks kupatatakse maksa pasteedi valmistamisel.

Marinaad

Liha ja teiste toiduainete marineerimiseks kasutatav maitseainete, lisandite ja vedelike segu. Marinaad võib olla ka liha pehmendava toimega. On olemas happemarinaade (tehtud toidu- või veiniäädika, hapu veini või mahlaga), õlimarinaade ja kergeid marinaade (valmistatud vee ja mineraalvee ning vähese toiduõli baasil). Marinaadid annavad lihale erinevaid maitsenüansse. Enim on levinud õli- ja happemarinaadid.

Moorimine

Rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus küpsetamine. Tegu on keetmise ja praadimise vaheastmega – eelnevalt pruunistatud liha hautamisega.

Märgsoolamine

Kasutatakse ka märgsoolamist, mille puhul soolvesi valatakse anumasse liha peale. Ka selle meetodi puhul on protsess aeglane. Sooldumist kiirendab soolvee pritsimine lihasse.

MOP-kaste

BBQ ahjus küpsetatava liha niisutamiseks ja maitsestamiseks kasutatav kaste, mida määritakse lihale küpsemise käigus. Selles olevad ürdid ja vürtsid imbuvad lihasse ja annavad vajaliku maitsebuketi. Lisaks kaitseb mop liha intensiivse suitsu ja kuivamise eest. Mop peab olema kuum, et see liha ei jahutaks.

Paneerimine

Lihalõikude kastmine enne praadimist vaheldumisi jahusse, klopitud munadesse, riivsaiasse, kookoshelvestesse või purustatud pähklitesse. Kiht, mis sel moel lihale tekib, takistab ühtlasi praadimise ajal lihamahla väljavoolamist. Klassikaliseks paneerimisviisiks on liha kastmine soola-pipraga maitsestatud ja piima või veega lahti klopitud munasegu ja seejärel riivsaia sisse.

Pikkimine

Lisamaitsete ja mahlakuse lihale andmise meetod. Kodustes tingimustes tähendab seda, et lõikame lihasse noaga väikesed augud ning täidame need soovikohase täidisega.

Praadimine

Laialt kasutatav kuumtöötlemisviis, kus toiduaineid küpsetatakse rohkes rasvas või toiduõlis (või rasva ja toiduõli segus). Liha küpseb ja pruunistub temperatuuril 160–220°C.

Pritsimine

Maitsestatud soolvee viimine lihasse spetsiaalse soolveepritsi abil (saab kasutada ka süstalt). Liha pritsitakse eeskätt maitsestamiseks (andmaks lihale maitset ka seestpoolt), samuti mahlasuse saamiseks.

Röstimine

Põhimõttelt sama mis grillimine. Kuivkuumutamine kuuma õhuga hõõguvate süte (ka küttekeha) kohal või kõrval. Röstimine toimub ilma rasvaineteta (näiteks pähklite röstimine pannil), on olemas ka spetsiaalsed saiarösterid.

Soolamine

Liha konserveerimise meetod. Selle tulemusena säilib liha kauem, sest hävitatakse suurem osa lihas leiduvaid baktereid ning takistatakse uute juurdekasvu. Pikem säilivusaeg saavutatakse kuivsoolamise puhul kõrge soolasisalduse ja madala niiskusesisaldusega, kuna sooldumise ajal eraldub lihamahl. Klassikaliseks soolamismeetodiks ongi kuivsoolamine, mille puhul lihatükid hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse vaheldumisi soolaga nõusse ning lastakse pikalt seista.

Suitsutamine

Toidu töötlemine naturaalse suitsuga. Suitsutamise eesmärgiks on anda lihale meeldiv välimus ja maitse ning pikendada säilivusaega. Kuumsuitsutamine toimub 60-80°C juures ja külmsuitsutamine 15-20°C juures.

Šašlõkk

Tuntuim grillitud toit. Enamik šašlõkke valmistatakse traditsioonilises äädikamarinaadis, kuigi järjest rohkem on kauplustes saada ka ilma äädikata šašlõkke, mis on samuti väga maitsvad (nt. keefirimarinaadis šašlõkk). Šašlõkk on parim vardas süte kohal grillituna, kusjuures lihakuubikute sobivaks suuruseks on umbes 3 x 3 cm.

Vürtsid

Naturaalsed või kuivatatud maitsetaimede, puude ja põõsaste viljad, juured, õied, koored, lehed ja seemned, mis on kas terved, tükeldatud, purustatud või jahvatatud. Tervete ja värskelt jahvatatud vürtside maitse on alati aromaatsem ning originaalsem.

Wokkimine

Idamaine kuumtöötlemismeetod, mille puhul toitu kuumutatakse suhteliselt lühikest aega kõrgel kuumusel väheses õlis pidevalt segades. Nimetus pärineb Hiinast, kus wok tähistab katelt meenutavat panni.

Ürdid

Maitsetaimede maapealsed osad, mida võib kasutada nii värskelt kui ka kuivatatult. Värskeid ürte võib kasutada tervelt või peenestatuna, kuid neid ei ole hea hoida vees – siis lähevad kaotsi vees lahustuvad vitamiinid. Kuivatatuna on ürdid nõrgema maitse ja aroomiga.

Mõistete lehe on koostanud grillipedagoog ja EGL juhatuse liige Enn Tobreluts (enn.grillfest.ee)